e-intervjuu poola kunstniku Aleksandra Janikuga

Eve Kask: Milline on graafika olukord Poolas? Millist rolli mängib Poola kunstielus Krakówi graafikatriennaal?

Aleksandra Janik: Poola graafikakunstis hindan ma kõrgelt traditsiooniliste graafikatehnikate ning kvaliteetsete oskuste kooskõla eksperimentidega digitehnoloogia ja installatsiooni valdkonnas. Analoog- ja digitaaltehnoloogia töömeetodite skaala on tõepoolest lai.
Krakówi rahvusvaheline graafikatriennaal annab hea võimaluse end kurssi viia selles valdkonnas toimuvaga üle maailma. Sündmus on toimunud juba nelikümmend aastat ning seal peetakse lugu täiuslikkusest nii tööoskuste kui ka ideede osas.

Kuidas haakub teie tegemistega teema “Poliitiline/Poeetiline”?

Püüdlen pigem poeetilisuse kui poliitilisuse poole. Mu tööd on alati isiklikud, olen nendega intiimselt seotud. Loon maailma, mis koosneb minu mälestuste, valede, ideede ja väljamõeldiste kokkuvõttest. Rekonstrueerin kohti, mida olen külastanud, ja inimesi, keda kohanud, oma emotsioone ja hetkemeeleolusid. Kuna elan riigis, mis on hiljuti üle elanud poliitilise ja sotsiaalse muutumise, peab seegi kuidagimoodi minu töödes ilmnema. Puudutan kaasaegseid ühiskonnaprobleeme just sellisel tasandil.

Rääkige palun oma sarja “Aeg ja kohalolek” taustast.

Töödes “Aeg ja kohalolek”, kus on inimesi kujutatud üldistatult, püüdsin minimeerida inimkujutisi valge, halli ja musta värvivaliku abil. Eemaldasin olulisima, mis inimkujutisel on – tema isiksuse ja individuaalsuse. Selliste inimfiguuride puhul on vanuse, isiksuse, karakteri väljalugemine raske. Esiplaanile tõuseb pigem universaalne tasand.
Kasutan küll fotograafiat, ent vähendan reaalsusillusiooni väge eelkõige värvi eemaldamisega ning sügavusillusiooni manipuleerimisega, eelistades hajusust. On selge, et pildistamisel püüame peatada reaalsuse fragmenti. Kuid kas aeg ikka tõesti peatub? Seeria “Aeg ja kohalolek” on isiklik päevaraamat, mis juhib vaataja mu sisemaailma, minu kogemuse juurde seoses inimestega.

Milline on teie suhe feminismiga?

Poliitilises mõttes ei pea ma end feministiks, kuid aktsepteerin oma feminiinsust ning väljendan seda piltide kaudu.

Mis või kes on teile kunstis oluline?

Küsimuse võiks sõnastada nii: mis või kes on mulle elus oluline? Mind hoiab käigus janu avastada teiste inimeste sisemaailma, uusi kultuure ja ideid. Naasin hiljuti Jaapanist koos paljude uute ideede ja erutavate võimalustega.