Tallinna XVII Graafikatriennaali peanäitus „Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus“ avaneb juunis
15.05.2018

Reedel, 1. juunil avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) tänavu 50. juubelit tähistava Tallinna Graafikatriennaali peanäitus “Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus”.

 

Margit Säde kureeritud rahvusvaheline näitus “Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus” uurib nii loodusliku kui ka andmetööstuste pilve kujundit kasutades inimpsüühika ja tehnoloogia nähtamatuid seoseid ja vastasmõjusid. Arvestades ambivalentsuse vähesust kaasaegses ühiskonnas, keskendub näitus mitmesugustele omailmadele, mis pakuvad erinevaid alternatiive “transformatiivsele digitaalsele ühiskonnale” ehk elule “pilves”.

 

Mis juhtub siis, kui maailm ei mahu meile kasutada antud klaviatuurile või olemasolevatesse algoritmidesse? Igasugused kõrvalekalded ja ettekujuteldamatud ideed on antud süsteemis sageli kas taunitud, naeruvääristatud, patologiseeritud, kõrvale lükatud või lihtsalt unustatud. Laenates oma pealkirja Austria psühhoanalüütiku Wilhelm Reichi pseudoteaduslikult leiutiselt – nn pilvepurustajalt, millega Reich viis 1950. aastail läbi kümneid tervendavaid “kosmilise orgoonenergia” eksperimente –, tegelebki näitus kogemuste ja aistingutega, mis ei kuulu tavapärase reaalsustaju juurde ning eksisteerivad pigem ühiskonna äärealadel.

 

Christoph Kelleri jaoks tähistab pilvepurustaja kujund eelkõige keha ja vaimu küsimuse laiaulatuslikku uurimist tänapäeva ratsionaalsetes tingimustes ja kunsti kui dominantsest narratiivist kõrvale jäänud ajalugude laiendatud mõistmist. Nii nagu Tamar Guimarães ja Kaspar Akhøj uurivad spirituaalsete meediumite näitel erinevate traumaatiliste ja ekstaatiliste seisundite ja modernsuse ootamatuid seoseid, annab ka Javier Téllezi film “Caligari ja unesrändaja” hääle marginaliseeritutele ja tõrjututele, vaidlustades kinnistunud arusaamu normaalsusest ja patoloogiast. Bianka Rolando tööde abstraktne vorm võimaldab välja murda reglementeeritud mõtteviisidest ning mõelda orjastamisest mitmetasandiliselt ja väljaspool keelelisi piire. Inimkonna progressiidee seab kahtluse alla ka Sam Porritt, kes loob tragikoomilisi olukordi mõjuvõimu ja selle puudumise pinnalt. Pavel Peppersteini ja Marje Taska fookuses on uute tehnoloogiate, ühiskonna ja mütoloogiliste veendumuste ning inimkonna võimalike tulevike suhted. Suzanne Treisteri projektid koosnevad ajaloo fantastilistest reinterpretatsioonidest, mis uurivad salajaste ja nähtamatute jõudude – olgu need siis korporatiivsed, sõjalised või paranormaalsed – mõju maailmale. Andrea Büttneri graafikasari võtab luubi alla plekilise iPhone’i ekraani ja suurendab sõrmealuseid trajektoore, manifesteerides nõnda meie füüsilist ja vaimset sõltuvust ekraanidest ja nende puudutamisest. Ka Lilli-Krõõt Repnau uurib inimest, täpsemalt last nutitelefoni valguses, kasutades selleks vanamoodsat ofordi tehnikat.

 

Ameerika kunstniku, nunna ja õpetaja õde Mary Corita värvilised siiditrükid kombineerivad reklaamkujutisi ja loosungeid piiblisalmide ning filosoofiliste tsitaatidega. Oma õpilastega mitmesuguseid tseremooniaid ja ühendavaid rituaale korraldades keskendus õde Mary Corita kollektiivse elu pühitsemisele. Richard John Jonesi looming tegeleb seksuaalsuse narratiivide, queer-sõbralikkuse ja subkultuuride ühiskonna perifeerias asuvate kohtumispaikadega. Ta töötab peamiselt performance’i ja selle dokumentatsiooniga, kombineerides kangaid, trükitehnikaid ja käsitööd.

 

Karl Larsson ja Marco Hellberg, Paolo de Cantos ning Klaus Lutz tegelevad ühel või teisel viisil kodustamata tähestikuga – oletusega millestki keelevälisest ehk inimkommunikatsiooni kategoriseerimata osaga. Babi Badalovit huvitab keele võime inimesi nii ühendada kui ka eraldada, multikultuursed olukorrad, kus keeled ja nende visuaalsed vormid hakkavad resoneerima ja igasugused piirid hägustuma. Imaginaarse ruumi loomisega tegeleb ka Šveitsi kirjanik Robert Walser, kes hilisel loomeperioodil kirjutas oma tekstid ettejuhtuvatele paberitükkidele tihedalt kokku selleks, et kahaneda ja kaduda nähtavalt nähtamatuks. Tyler Coburn arutleb oma tekstis ja performance’is “Mina olengi see ingel”: “Mida teha kehaga, kui elame õhus – kui õhukeseks ja ebamääraseks peab see muutuma?”

 

Kombineerides tahte optimismi intellekti pessimismiga ja intensiivsust kavatsusega, õhutab näitus seadma kahtluse alla ühe domineeriva narratiivi ettekirjutused ja normid. Või nagu arutleb filosoof Donna Haraway filmis “Lugude vestmine maiseks ellujäämiseks”: kuidas teha nõrgemat lugu tugevamaks ja tugevat lugu nõrgemaks? Olgu tegemist elu pühitsemisega, eskapistlike omamaailmadega, somnambuulse mässu või hoolikalt läbimõeldud vastupanuga, peegeldavad kõik näitusel eksponeeritud tööd tänapäeva askeesi ja ekstaasi erinevaid väljendusvorme. Kõiki autoripositsioone ühendavad hoolivama ja inimkesksema ühiskonna otsingud.

 

Osalevad kunstnikud:

Andrea Büttner, Babi Badalov, Bianka Rolando, Christoph Keller, Dorinel Marc, Javier Téllez, Karl Larsson & Marco Hellberg, Klaus Lutz, Lilli-Krõõt Repnau, Marje Taska, Paulo de Cantos, Pavel Pepperstein, Richard John Jones, Robert Walser, Sam Porritt, Corita Kent, Suzanne Treister, Tamar Guimarães & Kasper Akhøj, Tyler Coburn, Unndór Egill Jónsson.

 

Näitus on EKKM-is avatud 2. juunist kuni 15. juulini. 3. juunil toimub kinos Sõprus ka näitusega kaasnev sümpoosion, lisaks leiab näituse toimumisaja vältel Sõpruses aset iganädalane kunstifilmide programm. Täpsem info siit.

 

Täname: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Šveitsi Kultuurifond Pro Helvetia, Briti Nõukogu Eesti esindus, Põhjamaade Kultuuripunkt (Mobiilsusprogramm), Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Näitus “Pilvepurustajad. Intensiivsus vs kavatsus” toimub Tallinna Graafikatriennaali 50. juubeliaasta programmi raames. Juubeliprogrammi esimene näitus, Tallinna Graafikatriennaali ajalugu käsitlev väljapanek „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali“ on avatud Kumu kunstimuuseumis 26. augustini. Täpsem info: kumu.ekm.ee

 

 

Lisainfo:
tallinn@triennial.ee
www.triennial.ee

www.ekkm.ee

 

Margit Säde

Näituse kuraator

+ 372 56 285 680

margitsade@gmail.com